Tagasiside

Teadmatusest koostasin esialgu kodulehe veebiloomise mootori Web Page Maker`i abil. Seda seepärast, et puudusin loengust, kus kodulehe tegemisega alustati. Nagu õppejõuga hiljem konsulteerides selgus, oli abiprogrammide kasutamine vastuolus kursuse kavaga. Programmeerimise teel kaotasin kodulehel olevad reklaamid. Peale seda kogemust leian, et HTML-i programmeerimise õpetamine on pisut liig sellel erialal, mida omandan. Selle õppimiseks oleks asjakohane eraldi kursusel osalemine, mis seda teemat puudutab. Arvan, et kui mul peaks tulevikus vaja olema kodulehte koostada, kasutaksin selleks asja tundvate inimeste abi.

Muid ootusi kursusele, kui midagi vajalikku oma eriala jaoks omandada, polnud. See eesmärk sai ka täidetud, kuna päris põhjalikult käsitleti erivajaduste ajalugu, IT ja erivajaduste seoseid , tugitehnoloogiat. See kõik andis päris hea pildi sellest, kuidas võivad arvutid olla abiks erivajadustega inimestele. Iganädalaste ülesannete tegemisel oli selle pildi loomises suur osa. Ülesanded polnud küll kontimurdavad, aga nõudsid väga palju aega. Minu jaoks puudub asjal jume, kui ma korralikult ei süvene ja piisavalt teavet ei hangi, seepärast püüdsin iga ülesande juures kasutada enam kui ühe allika abi.

Millele tuleks tulevikus kindasti tähelepanu pöörata, on õige ja uuendatud  informatsioon kususe kohta Wikiversity`s. Aegunud informatsiooni tõttu jäin ilma viimasest kontakttunnist. Kahjuks ei olnud õige info minuni ka suusõnaliselt jõudnud. 

Ühe virtuaalkogukonna kirjeldus ja inimsuhted

Selle teemaga tegelema hakates tekkis mul järgmine küsimus: mis on üldse virtuaalkogukond? IT kontekstis on "kogukond" enamasti mõeldud võrgupõhise üksusena, mille üheks iseloomulikuks tegevusvaldkonnaks on tarkvara loomine (vaba tarkvara kogukonnad). Kogukonna puhul võib kasutada mitmeid definitsioone:

§                     inimkooslus, kes tegeleb sama asjaga

§                     inimkooslus, kes elab samas piirkonnas

§                     inimkooslus, keda ühendab mingi kindel joon või ühistegevus (Kikkas, 2010).

Perekooli portaal pakkus mulle huvi just seetõttu, et emana olen kunagi sealt väga palju vajalikku informatsiooni saanud, ning ka teiste lapsevanematega suhelda. Kuna ka erivajadustega inimeste hulgas on palju lapsevanemaid, oli see teiseks põhjuseks, miks seda portaali lähemalt uurida. Eesti Ämmaemandate Ühingule kuuluv portaal Perekool.ee loodi Avatud Eesti Fondi toel ning avalikkuse ette jõudis see 2000. aasta suvel. Perekool on mõeldud eelkõige neile, kes planeerivad pere juurdekasvu, ootavad last või on juba lapsevanemad. Samuti pakub see vajalikku teavet, toetust ja nõustamist alates meditsiinilistest konsultatsioonidest kuni igapäevaelu nõuanneteni (Reinaus, 2007). Küsimusi saab esitada ämmaemandale, lastearstile, imetamise nõustajale, raseduskriisi nõustajale, psühholoogile, juristile või perekool.ee toimetusele. Positiivne selle juures on, et kõik see toimub anonüümselt, saades vajaliku vastuse e-maili näol.Lisaks pakutavale infole on Perekoolil ka vestlusring, mis koosneb kümnest erinevast foorumist – Rasestumine, Lapse ootamine, Sünnitus, Imetamine, Beebi, Mitmikud, Väikelaps, Koolilaps, Tööelu ja raha, Kodunurk, Pereelu, Tervis, Ajaviite – ja muud jutud, Foorumikasutajabi ja mõtted, Veebikonstaabel.

Korda aitavad vestlusringides hoida moderaatorid, keda tegutseb lehel kokku 3-4. Siiski tekib väike kahtlus, kas selline moderaatorite arv suudab ära hoida ebasündsate vastuste tekkimise, üksteise solvamise ja konfliktide tekkimise. Lehel on ju ikkagi 901 registreeritud kasutajat, kellest väga suur osa kasutab foorumit igapäevaselt. Omaenda kogemusest võin öelda, et  foorumisisest netiketi rikkumist tuleb perekoolis ette pidevalt. Tundub, et paljud inimesed käivad tihtipeale seal ennast „välja elamas“. Seda tehakse just anonüümselt ehk „käona“ esinedes.  Anonüümsus tekitab enamasti petliku turvatunde - "teen mis tahan, keegi nagunii teada ei saa", See omakorda julgustab käituma palju kontrollimatumalt kui seda tehtaks reaalselt inimeste ees (Kikkas, 2009).

Nägemispuudega inimeste jaoks ei ole Perekooli portaal kahjuks sugugi ideaalne. Leheküljel on palju reklaame. Värvide valikuga võiks enam-vähem rahule jääda, häirivaks võib olla ehk liigne oranži kasutamine. Tekst on suhteliselt väike, eriti just teadete osas. Peale selle on tekst teadete osas ka väga hele, see võib saada nägemisvaegusega inimestele suureks katsumuseks.  Kasutamise ebasõbralikkusest annab tunnistust ka lehe valideerimine. Kontrollimisel W3C järgi tuli nähtavale 2 errorit, seda nii esilehel kui ka foorumis. 

Allikad:

Kikkas, K. (2009). Internetisuhtlusest. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Loengumaterjal. tallinna Ülikool

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Internetisuhtlusest

Kikkas, K.(2010) Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad. http://beta.wikiversity.org/wiki/Sotsiaalne_tarkvara_ja_v%C3%B5rgukogukonnad/V%C3%B5rgukogukonnad

Reinaus, R. (2007) Pärimusliku ainese teke ja areng Perekoolis ning selle avaldusmisvormid.

http://www.folklore.ee/tagused/nr38/reinaus.pdf

Kaasõpilase veebilehe analüüs

Analüüsiks valisin Triin Saueri kodulehe loomadest nimega Deegud. Lehe taust on hele ja tekst tume, mis teeb selle lihtsalt loetavaks, võib-olla font võiks natuke suurem olla.

Sisu oli lihtsasti arusaadav ja piisavalt ülevaatlik. Kiiresti sai aru, mis loomaga on tegu, kus ta elab ning mis tema kodus pidamiseks vajalik on. Tekstide vahele on lisatud ka illustreerivad pildid, mis infot täiendavad.

Lehekülgede vahel liikumine probleeme ei tekitanud, võib-olla oleks hea tuua lehekülgedel navigeerimise lingid kuhugi külgedele või üles, et nad rohkem nähtaval oleks, kuid see on nähtavasti maitse asi J

Viited oli korrektsed ja hästi nähtavad. Ka valideerimisega probleeme ei tekkinud.

Kokkuvõttes võib antud kodulehte kõigile soovitada, kes on huvitatud sellistest huvitavatest loomadest nagu Deegud on.

Allikad:

Kikkas, K. (2009) Ligipääsetav Internet. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Loengumaterjal. Tallinna Ülikool
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Ligip%C3%A4%C3%A4setav_Internet
Valideerimiseks kasutasin järgmist lehekülge:
http://validator.w3.org/

Kahe tugitehnoloogia toote võrdlus

Puutudes igapäevaselt oma töös kokku liikumispuuetega lastega, huvitas mind hetkel enim sellele puudegrupile pakutav. Reeglina kuuluvad selle rühma ligipääsuvahendid riistvara hulka, tarkvaral on siin sageli vaid täiendav funktsioon. Üldine põhimõte on järgmine: kui inimesel on säilinud mistahes kontrollitav funktsioon, saab seda arvutiga töötamiseks kasutada (Kikkas, 2009).

Võrdlen kahte toodet, mis lihtsaimini öeldes aitavad trükkida ja sisestada tähti – need on klaviatuuriemulaator ja membraanklaviatuur.

Klaviatuuriemulaator on tarkvara, mis kuvab ekraanile klaviatuuri ning võimaldab valida tähti ekraanilt – kas siis hiire või mõne muu seadmega osutades või mööda klaviatuuri liikuvat kursorit kasutades (lüliti abil – lülitina võib toimida ka tavaklaviatuuri mingi klahv või hiirenupp) (Kikkas, 2009).  Klaviatuuriemulaator asetseb ekraanil teiste akende kohal või all. See on aeglane sisestusviis, mis aga mõnel juhul võib osutuda ainuvõimalikuks. Klaviatuuriemulaatoreid on väga erisuguse disainiga, millest igaüks omab isesugused funktsioone. Miljonid puudega inimesed kasutavad seda toodet igapäevaselt (tundmatu autor).

Membraanklaviatuur sarnaneb päikesepatareil töötavate taskukalkulaatorite klahvistikega. Mehaaniliste, pika käiguga klahvide asemel on seal sileda pealispinna all asuvad puutetundlikud klahvid, mille vajutamiseks on vaja väga vähe (kui üldse) jõudu. Selline klahvistik sobib vähese lihasjõuga (MS, lihasehaigused jm) kasutajale. Kui kaasneb koordinatsioonihäire, on võimalik kasutada klaviatuuriraami (Kikkas, 2009).

Suurimaks erinevuseks kahe toote vahel on ühe kuulumine riistvara, teise tarkvara hulka. Nii klaviatuuriemulaator kui membraanklaviatuur täidavad oma eesmärki – teha liikumispuuetega inimestele arvuti kasutamine võimalikuks. Esimese eeliseks võib olla see, et hiir või mõni muu seade aitab trükkimise töö ära teha. Membraanklaviatuuri kasutades tuleb kasutada ikkagi mingil määral oma sõrmede abi, mis on paljude kasutajate jaoks aga võimatu.

Allikad:

Kikkas, K. (2009)Tugitehnoloogia. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Loengumaterjal. Tallinna Ülikool http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia

Tundmatu autor. On screen keyboards.

http://abilitynet.wetpaint.com/page/On+Screen+Keyboards

Infotehnoloogia rollist erivajadustega inimestele

Erivajadus(t)ega inimese elus võib olla infotehnoloogial märkimisväärne roll. Kui suurel määral, oleneb erivajadusest, ligipääsetavusest kui ka juurdepääsetavusest. Juurdepääsetavus väljendab toote või töökeskkonna omadust olla inimesele kasutuskõlblik (Kikkas, 2002). Kuid mida on infotehnoloogial erivajadusega inimesele pakkuda?

Infotehnoloogia on üldine mõiste, mis kirjeldab mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja /või levitada teavet (vikipeedia). Nüüdistehnoloogia on muutnud puuetega inimeste positsioone, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem olid nende jaoks täiesti suletud (Kikkas, 2009). Infotehnoloogia mõju ulatub kõigisse ühiskonnaelu valdkondadesse.

Erivajadus võib tekitada raskusi hariduse omandamisel, hilisemas elus võib probleemiks saada tööjõuturul hakkama saamine. See võib omakorda tuua kaasa madala sotsiaalse staatuse ning mahajäetuse ühiskonnas. See on kui lumepalliefekt, mille tekkimise võivad ära hoida infotehnoloogilised võimalused.

 Ühte olulisemaid osi infotehnoloogia valdkonnas mängib erivajadustega inimeste jaoks Internet.  Viimaste aastate jooksul on välja töötatud mitmeid tarkvaraprogramme ja-süsteeme, mis võimaldavad erivajadustega inimestel Internetti kasutada. Mõned näited, mis on saadaval erivajadustega inimestele,  on ekraanilugejad ja Braille ekraanid pimedatele, veebikaamerad ning muu videovarustus kurtidele (tundmatu autor). Sellised abivahendid aitavad erivajadustega inimestel hoida eemale nõiaringist, kus nad võivad jääda eemale täisväärtuslikust elust. Tänu abivahenditele saavad nad kasutada Internetti, mille peamine tugevus on tema võimes integreerida erivajadustega inimesi ühiskonda. Kuidas see toimub? Kaido kikkas on oma artiklis „IT ja erivajadused“ toonud välja põhilised kompensatoorsed rollid erivajadustega inimeste jaoks.  Internet toimib kui ligipääsuvahend, mis võimaldab osaliselt (vahel ka täielikult) kompenseerida füüsilist ligipääsu. Interneti kaudu on võimalik õppida kaugõppe korras, kui teha tööd. Sedalaadi töömudel on eriti sobiv paljudele liikumispuudega inimestele, kes seniajani on tööotsingutel takerdunud pahatihti just transpordiprobleemi taha. Internet on ka kui poliitika ja avalikkussuhete vahend ning massimeedium, mis suurendab erivajadustega inimeste sõnaõigust.

Infotehnoloogia areng on erivajadustega inimeste ühiskonda kaasamise protsessis olnud üliolulise tähtsusega. Tänu tehnoloogilisele „maailmale“ on miljonid inimesed saanud muuta oma elu elamisväärseks ja tõsta oma elukvaliteeti. Infotehnoloogia peadpööritavalt kiire areng suurendab iga päevaga erivajadustega inimeste võimalusi. Loodetavasti suudavad tuleviku infotehnoloogilised avastused ja saavutused meid kõiki veel positiivselt üllatada, eriti neid, kes neid saavutusi enim vajavad.

Allikad:

Vikipeedia (2011). Infotehnoloogia http://et.wikipedia.org/wiki/Infotehnoloogia

Kikkas, K. (2009) IT ja erivajadused. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused

Tundmatu autor. The Benefits of Broadband for Disabled Users.

 http://www.broadbandinfo.com/high-speed-internet/special-needs/benefits-for-disabled-users.html

Minu esimene koduleht ja mõisted

Kodulehele saab siit

1. Mis on server?-Tegemist on arvutiga, mille ülesandeks on www-lehe serveerimine kogu maailmale.
2. Mis on staatiline ja dünaamiline www-dokument?-Staatiline dokument kirjutatakse reaalsuses valmis tervikuna ning hiljem saab selle sisu muuta vaid otse HTML-koodiga. Selline fail on serveris alati olemas just sellisel kujul, nagu teda kasutajale kuvatakse.
   Dünaamiline www-dokument genereeritakse serveri poolt reaalajas alles siis, kui keegi soovib antud dokumenti vaadata. Informatsiooni paneb kokku programm, mis kasutab selleks kas andmebaasi ja/või väga paljusid erinevaid faile. Kõik muutub reaalajas.
3. Mis on W3C?- (World Wide Web Consortium)-Tegemist on organisatsiooniga, mis loob ühtseid standardeid www-tehnoloogiatele. Sellise tegevuse eesmärgiks on, et Internetis leiduv materjal oleks kättesaadav kõigile soovijaile.