Selle teemaga tegelema hakates tekkis mul järgmine küsimus: mis on üldse virtuaalkogukond? IT kontekstis on "kogukond" enamasti mõeldud võrgupõhise üksusena, mille üheks iseloomulikuks tegevusvaldkonnaks on tarkvara loomine (vaba tarkvara kogukonnad). Kogukonna puhul võib kasutada mitmeid definitsioone:
§ inimkooslus, kes tegeleb sama asjaga
§ inimkooslus, kes elab samas piirkonnas
§ inimkooslus, keda ühendab mingi kindel joon või ühistegevus (Kikkas, 2010).
Perekooli portaal pakkus mulle huvi just seetõttu, et emana olen kunagi sealt väga palju vajalikku informatsiooni saanud, ning ka teiste lapsevanematega suhelda. Kuna ka erivajadustega inimeste hulgas on palju lapsevanemaid, oli see teiseks põhjuseks, miks seda portaali lähemalt uurida. Eesti Ämmaemandate Ühingule kuuluv portaal Perekool.ee loodi Avatud Eesti Fondi toel ning avalikkuse ette jõudis see 2000. aasta suvel. Perekool on mõeldud eelkõige neile, kes planeerivad pere juurdekasvu, ootavad last või on juba lapsevanemad. Samuti pakub see vajalikku teavet, toetust ja nõustamist alates meditsiinilistest konsultatsioonidest kuni igapäevaelu nõuanneteni (Reinaus, 2007). Küsimusi saab esitada ämmaemandale, lastearstile, imetamise nõustajale, raseduskriisi nõustajale, psühholoogile, juristile või perekool.ee toimetusele. Positiivne selle juures on, et kõik see toimub anonüümselt, saades vajaliku vastuse e-maili näol.Lisaks pakutavale infole on Perekoolil ka vestlusring, mis koosneb kümnest erinevast foorumist – Rasestumine, Lapse ootamine, Sünnitus, Imetamine, Beebi, Mitmikud, Väikelaps, Koolilaps, Tööelu ja raha, Kodunurk, Pereelu, Tervis, Ajaviite – ja muud jutud, Foorumikasutajabi ja mõtted, Veebikonstaabel.
Korda aitavad vestlusringides hoida moderaatorid, keda tegutseb lehel kokku 3-4. Siiski tekib väike kahtlus, kas selline moderaatorite arv suudab ära hoida ebasündsate vastuste tekkimise, üksteise solvamise ja konfliktide tekkimise. Lehel on ju ikkagi 901 registreeritud kasutajat, kellest väga suur osa kasutab foorumit igapäevaselt. Omaenda kogemusest võin öelda, et foorumisisest netiketi rikkumist tuleb perekoolis ette pidevalt. Tundub, et paljud inimesed käivad tihtipeale seal ennast „välja elamas“. Seda tehakse just anonüümselt ehk „käona“ esinedes. Anonüümsus tekitab enamasti petliku turvatunde - "teen mis tahan, keegi nagunii teada ei saa", See omakorda julgustab käituma palju kontrollimatumalt kui seda tehtaks reaalselt inimeste ees (Kikkas, 2009).
Nägemispuudega inimeste jaoks ei ole Perekooli portaal kahjuks sugugi ideaalne. Leheküljel on palju reklaame. Värvide valikuga võiks enam-vähem rahule jääda, häirivaks võib olla ehk liigne oranži kasutamine. Tekst on suhteliselt väike, eriti just teadete osas. Peale selle on tekst teadete osas ka väga hele, see võib saada nägemisvaegusega inimestele suureks katsumuseks. Kasutamise ebasõbralikkusest annab tunnistust ka lehe valideerimine. Kontrollimisel W3C järgi tuli nähtavale 2 errorit, seda nii esilehel kui ka foorumis.
Allikad:
Kikkas, K. (2009). Internetisuhtlusest. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Loengumaterjal. tallinna Ülikool
Kikkas, K.(2010) Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad. http://beta.wikiversity.org/wiki/Sotsiaalne_tarkvara_ja_v%C3%B5rgukogukonnad/V%C3%B5rgukogukonnad
Reinaus, R. (2007) Pärimusliku ainese teke ja areng Perekoolis ning selle avaldusmisvormid.
No comments:
Post a Comment